Puhkepäev

Täna tegin käharpead, kohe ise küpsetasin, kõik algusest peale, sest siin pole tavalisi küpsiseid saada. Muidu ühikas ikka tegin küpsistega - alumine kiht pruune küpsiseid, siis purustatud küpsised segasin haukoore ja banaanitükkidega ning peale kakaoglasuur. Ja hapukoort ma kah ei leidnud, mõtlesin, et ehk saab siis tükeldatud biskviittaigna naturaal- või vaniljejogurtiga segada, aga ka seda polnud poes täna näha. Väikestes topsikutes muidugi oli, aga nii rikas ma nüüd kah pole. Nii ma siis ostsingi kilose vaniljepudinguämbri. Banaanitükid tegid magua pudingu värksemaks, nii et pold väga vigagi.

Aga kuigi eile töö juurest õmblusmasina koju vedasin, pole oma mantli voordit veel parandama jõudnud hakata. Magasin u 12 tundi ning olen ikka väsinud.

Wash

Aga eile kui töölt koju tulin ja oma toa uks avasin, leidsin seal unise näoga Wash'i endale ukse peale vastu tulevat. Wash on Jean Pauli must emane kass, kes meie korteris mõnda aega elab ja Washile meeldib minu voodi minu pleedi peal lamada. Toast lahkudes olin unustanud Washi enda voodist ära tõsta. Nii ta siis jäigi nii 4-5 tunniks minu tuppa. Teda enda toast leides mõtlesin veel, et huvitav, kas keegi tast puudust kah jõudis tunda.
Hiljem enda oas arvutis istudes kuulsin, kuidas Jean Paul Henarile rääkis, kuidas oli päeval kassi kräunumist kuulnud ja mõtles algul, et see tuleb Ingridi toast.
Nii et Wash ei olnud mitte kogu see aeg mõnusalt põõnanud, vaid toidu või seltskonna järgi igatsema hakanud. Ja tema kadumist märgati küll, isegi püüti teda minu toast välja lasta, aga noh, uks oli lukus ju;)
Eile õhtul enam Wash minu tuppa ei kippinud, aga see eest oli ta täna hommikul platsis. Ei tea, kas tal oli ka mingi väike trauma või kui oli, siis on tema mälu küll lühike;)
Täna hommikul tuli Wash minuga dušširuumi kaasa, sealt lahkuda tahtes ütlesin Washile, et kas ta tahab jälle luku taha jääda. Ja kas ta sai mu inglisekeelsest lausest aru või reageeris lihtsalt liigutusele, igal juhul pani nagu tuulispask dušširuumist minema;)