
Ja see lehmakott ei olnud isegi mitte minu idee, kuigi olen karvast kah lehmakotte kunagi teinud. Tuli ise joonise ja kindla ideega see vildist teha minu juurde.
Rattaparandus
Olen vist siin blogis kunagi mainunud, et mu ratta kummid olid täiesti tühjad, kui ma teda ükspäev maja eest võtma läksin. Ja Max ütles, et nägi kedagi mu ratast lõhkumas. Eile siis küsisingi bossilt luba rattatöökota minna. See on meil Villas, selline iseparandustöökoda.
Sain mitmeid kordi töökoja juhatajalt Holgerilt kuulda, kuiad ta on vabatahtlikele ja Elizabethile öelnud, et me ei hoiaks oma rattaid maja ees. Mina pold seda kuulnud ja arvasin, et kuna kõigi rattad on pidevalt maja ees, käibki siin asi nii.
Igal juhul tegin siis käed mustaks ning õliseks ning keerasime rattad maha, võtsime kummi raamilt, Holger täitis selle õhuga, aga kumm ei läinud pauhti tühjaks nagu ühel seal oleval tüdrukul. Ka vees ei leidnud ma auku. Ka teine ratas püsis ilusti täis. Keegi oli vist lihtsalt nalja teinud ja kummid niisama õhust tühjaks lasknud ja kuna Max oli mulle öelnud, et nägi kedagi mu rattast lõhkumas, siis ma isegi ei vaevunud kumme pumpama, kuna arvasin sellel mitte mõtet olevat. Siis üks noormees aitas veel mu ratta disaini vähendada - käiguvahetaja, mis juba ratta minu kasutusse andes ei töötanud ja võib-olla ka siis kui Villa selle ratta kusagilt sai, nupud. Tüüp parandas isegi esipidureid, esialgu tundus, et asi töötab, aga paari surumise peale jookisis jälle üle võlli.
Aga töökojas oli inimesi palju, palju selliseid korraliku meigiga ilusaid nukukesi. Aga kuna ma iga kord nendest saksakeelsetest käsklusest aru ei saanud, tuli min vats isegi rohkem aidata kui neid neiukesi;)
No comments:
Post a Comment