Nelipühad Berliinis

Najaa, see nädalavahetus just päris Hospitalityclubi laagris ei möödunud. Muuseas sai ka see üle tšekatud, aga esiaalgse 3 päeva asemel vast 3 tundi.
Sõitsime küll koos Henari, Helena ja tema kahe Slovakkia sõbrantsiga Berliini, kuid Berliin Grünau asemel võtsime suuna Neukölni Trifini korterisse. Trifin ja parasjagu külas olev nõbu olid just ärganud (kell oli vast 12). HTC cambis olid nad eile juba käinud, väga vaimustuses polnud. Seadime sammud hoopis Karneval der Kulturen' alale.

Karneval der Kulturen
Üritus on juba Berliinis igaastaseks traditsiooniks saanud. Lebotajate ja lavade poolest meenutas veidi Viljandi Folki, õlle ja grill-vorstiputkade poolest õllesummerit ja veiderdajate ning kribu-krabu putkade poolest laata. Eks ta oli nende kõigi segu. Aga kui mitmetes putkades müüdi juba varem valmis tehtud käsitöösaadusid siis nii mõneski neist sai koha peal enda maitse järgi eseme lasta valmistada (näiteks metallist käevõru või siis tüüp kes lastele pisikesi abaabia vaasikesi keerutas).
Tohutult palju putkasid -sealhulgas mitmete erinevate rahvusköökidega (nt "Naised Aafrikast"). Kolm lava, mis avatud erinevate kultuuride esindajate etteasteteks (õhtune araabia-elektomuusika oli muidugi omaette kogemus), pluss siis lisaks igast nn registreerimata esinejad põõsaste all
ja hästi palju tegevust lastele (kuivanud suurde puusse sisseehitatud mängumaja, suur ronimislaev, kiikuv korv, 3D trips-traps trull (pildil Trinfin, Anna, Trinini taga Henar ja tema vastas Trifini nõbu kätt valgeks tegemas),
rihmadega batuudil hüppamine.

Järgimisel päeval veeti meid Karnevalirongkäiku vaatama.

Paraad
Noh umbes selline nagu meil Leipzigis veebruaris oli, aga noh rohkem suvisem, mis tähendab siis bikiinides üritajaid - kusjuures väga palju korpulentseid lumivalgeid daame muusika taktis pekki väristamas, just nimelt daame mitte näitsikuid. Aga noh sellise Brasiilia sulgede ja bikiinide kõrval
oli palju rahvariiete ja -tantsudega gruppe (Hiina, Jaapan, India, Aafrika riigid jms) mink kuumuse käes sulamas ning näol peegeldumas rongkäigu veniv kulg.
Ilm oli tohutult kuum. Esiotsa sai küll raudaia otsas kõõlutud, aga see hakkas tagumikule mõjuma, siis sai proovitud tee ääres seismist ja lõpuks otsustasin hoida end rohkem puu alla, aga lõpuks suundusme Henariga siiski Berliini teise otse HTC-campi üle tšekkima (trotsides ohtraid kontrolle, hoidsime raha kokku ja sõitsime jänest (esimesel päeval jäime vahele kah, aga mängisme lolle turiste, kes piletisüsteemile pihta ei saand)).

Camp
Kuna ei tahtnud maksta 5 euri lihtsalt tšekkamise eest, ligeneime laagrile avaliku ranna poolt, aga siniste käepaeltata tundime end siiski outsideritena. Henar ei julgenud selle pärast isegi võrkpalli mängima minna. Lebotasime seal lihtsalt rannas, nii avaliku ranna kui laagri poole peal ja vaatasime võrkpalli. Väike ala oli telke täis kuhjatud, enamus inimestest vast linna peal või telkides magamas, mingi osa süüa vaaritamas või söömas (kõigi nnede grillvorstide ja toitu täis külmiku vaatamine oli minu jaoks täeilk piin, kuna pühade tõttu olid kõik poed suletud, kaasarvatud muidugi toidupoed, ainuke variant süüa saada, olid restod ja putkad). Terve näd vah seal telgiga olles oleks kindlasti tore üritus old.
Pärast paari tundi ühinesime teistega jälle Karneval der Kulturen' alal. Õhtu lõpus keerutasime koos hunniku vabatahtlikega jalga vene muusika saatel seljanka ja pelmeenide putka ülerahvastud esisel.

Tagasisõit
Otsustasime hääletada. Saksamaal on üks lehekülg, mille aadress mul meelde ei jäänd, kuhu saab panna koha, kust tahad hääletamist alustada ja koha, kuhu tahad hääletada ja siis programm annab sulle sissekanded, kus inimesed jagavad soovitusi, millisest kohast oma reisi alustada. Vastavaid näpunäiteid jälgides sõitsimegi pea metroo lõppu ühte parklasse, mille väljasõidu kohal avasime oma Kelloggsi tagakaanele kritseldatud "Leipzigi" sildi. Kuum oli ja parkla kõrval jällegi mingi laat. Varsti lisandus lühikesele väljasõidu rahale HTC laagrist tulev hollandi noormees Hamburgi sildiga. Kell oli mingi 16-17 ja tüüp oli alates kl 12 üritanud auto peale saada. Märkasime ühte Hollandi märgiga autot, tüüp jookis kohe küsima. "Ma vihkan hollandalsi," tuli tüüp kaasmaalasi kirudes tagasi. 5 meetrile lisandus veel neljas hääletaja, nahkrõivastes sell sildiga "Nürnberg". Siis tulid alale 3 suurte seljakottidega noort, kes arvasid, et parem on kohe mina autojuhtide käest küsima. Märkasin Leipsigi autot, Henar jooksis läbirääkimistele, juhheii, olime peal. 2 ha saksakeelset vestlust ning olime oma maja ette sõidutatud. Vanem meesterahvas oli Leipsigi linnavaitsuses kultuuriosakonna esimees. Andis oma sekretäri telefoninumbri, et ta räägib meist ja siis sekretär jagab infi Lepzigis toimuvate kutuurisündmuste kohta. Kuna kohe teisipäeval tuli Antonine Berliinist mulle külla, oli töönädal üsnagi sisustatud.