Witzenhausen

Hetkel olen Witzenhausenis seminaril. Tegemist on väikese kirsikasvatajate linnakesega. Linnakeskus meenutab muuseumit, enamus maju on vahvõrkstiilis. Muidu olen veel märganud, et terve linnake on täis munadega ehitud puukesi. Inimesed on oma aedades munadepühadeks valmistunud.


Saksamaal toimib muidu veel munadepeitmise traditsioon. Munadepühade jänes peidab värvitud munad aeda ja lapsed lähevad neid hommikul otsima. Justnagu USA filmides. Ja tohutult kaunistusi, vaateaknad on munadepühade kraamist lookas. Leipzigi raudejaama ostkeskuses on klaasist ruumis väike elavate jäneste maailm isegi. Ostukeskussesse on loodud murust ja kõiksugu lilledest platsikesed.
Leipzigi jäneseid mul pregu näidata pole, aga täna sai Kasselis käidud ning lisan siia näiteks paar ühe sealse ostukeskuse munadepühamaailma pilti. Selgiuseks vee l juurde, et kõik need jubinad seal veel liikusid, jänesed lasid liumäest alla, lüpsid lehma, söötsid sigu jne.


Aga tagasi seminari juurde. Olin teine inimene, kes siia saabus. Kui olin veidi aega oma toas asju lahti pakkinud, kuulsin vene häälusega saksa keelt. Selgus, et olin juhtunud ühele seminarile eesti-venelase Anjaga, tema ja tema kaksikõega olime juba Eesti seminaril koos. Korra nägin teda ka lennujaamas kui jõuluks koju sõitsime, juhtusime sama lennu peale. Siis temaga koos oli veel noormees Venemaalt (meie Slovakkia vabatahliku esimesel seminaril oli kohe mingi 5-6
vabatahlikku Venemaalt, meil ainult Ivan). Siis on veel kas noormeest Poolast - Domek ja Jarek (võrreldes esimese seminariga, kus oli ainult kaks noormeest ja üks neist gey, on siin noormehi väga palju, peaaegu pooleks). Siis on 3 neiut Prantsusmaalt, Antonine oli juba minu esimeselt seminaril, Elis ja Lola on uued näod mulle. Siis on kaks noormeest Hispaaniast, Bernard (Lola noormees, neil on sama projekt ühes väikses külas) ja Herminio, kelle esimene seminar oli samuti siin (nats igav talle). Heminio töötab žirkuses. Siis on üks neiu Ungarist, kellega elan ühes toas ja kes oli ka minu esimsel semianril - Luca (puhas kokkusattumus, et meidühte tuppa pandi) ja siis veel üks noormees Ungarist -Richard. Anuš - neiu Armeeniast ja Bojan - noormees Serbiast. Ja siis veel Vera portugalist, Vera on must ning alates novembrist Saksamaal, tegelikult on temal selles seminariga ikka väga kehvasti jopanud, sest ta ei ole veel oma projektiga poole peal. Ta pole ju jõudnud nii palju saksa keelt õppida.

Lõunat sööme ülikooli sööklas, asume ökoülikooli aladel vanades saksa vahvõrkstiilis majades. Sööklas pakutakse muidugi ökotoitu, õnneks suht mõistliku hinna eest, meil on siin antud 41 euri isemajandamiseks. Hommiku ja õhtusöögi peame ise valmistama.
Siin prantsususe Antonine ungarlasi nende väljapakutud õkusöögi valmistamisel abistamas.

See on küll paha, et seminar lõppeb kell 18 ja siis hakatakse ju alles süüa tegema ja toit ei saa kindlasti enne kella 20 valmis. Nii et jälle suht ebatervislik õhutne söömaaeg. Oleks siis nii, et see vaid üks nädal oleks, aga siin saksamaal pole mul enivei aega ju varem süüa. Kuigi ma ikka püüan õhtul mitte tugevalt süüa. Annan raha ainult õhtusöögi tarbeks. Hommikisöögiks ostsin ise omale kraami. Ei tea, kas see nüüd soodsam tuleb, aga... väiksem valikuvõimalus kindalsti. Nojah see on nüüd tehtud.
Selline näeb siis ülikooli söökla (vasakul) ja büroohoone, kus asub ka EVS seminarikontor (vasakul), välja.



Siin me siis elame kahestes tubades ning alumisel korrusel asuvas köögis valmistame oma sööki.Ja siin toimub meie seminar. Rõdu kaudu saab minna mänguruumi, kus on piljardilaud, kicker, lauatennis ja diivanid.
Täna tegime oma projektist presentatsioone: Mida teeb minu organisatsioon, mida teen mina seal, mida ma olen õppinud, millega ma rahul pole, kuidas ma oma tuutori ja kollegidega läbi saan, kas miski on mind üllatanud. Olin eelviimane, kuna projektorikasutajad jäeti lõppu. Ega keegi niikuinii enam kuulata ei jõudnud, aga vähemalt olid mul pildid.
Siis meil oli veel Witzenahauseniga tutvumine, kus meid 3 gruppi jagati ja siis me saime listi asjadega, millest pile peame tegema ja siis mingi loo nende põhjal välja mõtlema. Pärast seda, kui meil pildid tehtud olid, selgus, et Poola noormehe profikaamera kasuab suuremaformaadilist mälukaarti ja me ei saanud pilte sealt välja. Ja grupp polnud niikuinii motiveeritud mingi loo väljamõtlemisest. Läksid ära magama. Mul oli küll osa pilte, aga mitte kõiki. Kohapeal lihtsalt rääkis poola kutt, et meil on probleeme piltide laadismsiega ja rääkis, milles me pidime pilte tegema.
Üldse, sarnaselt esimese seminariga, on inimesed üsna väheaktiivsed ja vähemotiveeritud mingeid ülesandeid täitma. Ok, see ei olnud nüüd teab mis hiilgav ülesanne, aga nooroovahetustel oleks seda ikka suurema motivatsiooniga tehtud. Aga noh, vabatahtlik teenistus ja poole peal, paljudel igav projekt või ei ole see, mis algselt lubati.