Mõningad Leipzigi võimalused

Eile võttis boss mu Werk II-kaasa. Asub kunstnike linnaosas, Lõuna-Leipzig. Werk II on kunstikeskus. Me käisime graafikatöökojas. Boss pidi seal ühe workshopi avama - puulõige suurel pinnal. Sellises suurses, mis pressi alla ei mahu ja mida tuleb käsitsi printida. Jube lahe töökoda. Vaatasin igal pool ringi, ja vaatasin ka raamatuid. Kätte sattus 20. sajandi alguse kunstirühmitust "Der Brücke" käsitlev raamat. Jaah, seal ühelt töölt võis näha, et naised 20. saj alguses kah harrastasid jalgevahet kujundada;)

Aga eile möllasin õhtul saviga, tegin suurt taldrikut, täna hommikul oma tööajast jooksin keraamikstuudiosse taldrikut kohendama, taldriku äärt lihvima. Ja ossa pagan küll, taldrik murdus ja pea 2 h mängisin restauraatorit. Loodetavasti jääb ka püsima ja loodetavasti Silvia tõstis selle vormi pealt ära, sest ta ei soovitanud üle paari tunni seda vormi peale kuivama jätta. mIna igatahes jätsin ta lahkudes vormi peale.

Aga ise läksin bossiga Werk II workshoppi jälle külastama. Jube ägedad tööd olid neil, sellised suured seinapannood tulevad. Aga tegelikult saab iga inimene seal tundides käia, kord on 3 euri, materjal sisse arvestatud, kui vajad lisa või suuremat, siis pead juurde maksma. Ehk võtan selle kunagi ette, kui tiba kavandeid olen teinud.

Seejärel läksime ühe fotoprojekti näituse avamisele. Rahvusvaheline noorteprojekt. Ja nüüd neil langes Kalingingrad ära ja ma võin Eestist grupi asemele otsida. Aga jah, seal oli ropult kooke, see oli hea. Tundub et saksalsed fännavad purukooke. Nii ma seal siis istusin, lehitsesin ühte raamatut Saksa Metropolitan filmistuudio kohta ja nosisin kooke. Sakslastega väga vestlema ei kippunud. Ma ei oska midagi sellistel näitusteavamistel peale hakata.
Aga lõpp ilusaid maju nägin täna jälle kui Utega ringi sõitsime. Ilus päikeseline sügispäev oli.

Ja siis võisin juba kl 17 seal avamiselt koju minna, läksin Lidlit avastama, aga põikasin ühte Jyski laadsesse poodi sisse. Jube lahedaid asju oli seal ja suht normaalsete hindadega. Ühe ilusa barokk-raamiga peegli peaks sealt küll ära ostma. Kasvõi pisikesegi, sest praegu peab pidevalt vannituppa jooksma. Aga samas, valgustus mu toas on niikuinii nii vilets, et ega õhtul selle peegliga suht midagi pole peale hakata.
Seal oli palju sellist metallornamentikat imiteerivat mööblit (sellise mulje jätab, et vanahõbedast kapid, kirstud, millesse ornamentika sisse kraabitud - mustad jooned), terve toa saaks nii kujundada ja siis juurde valgel pinnal musta ornamentikaga patju ja lampe ning sirme müüdi seal kah. Sirmid oleks lahedad. Suur sirm oli vist mingi 50 euri. Ja siis lahedad kardinad ka veel ja seina jaoks oli seal pannoosid ja plakateid. Igast koduasju oli ühesõnaga.

Eile sain meil peatuva saksa neiu käest teada, et kogu meie korteri mööbel on annetustega saadud. Kui villa 2004 aastal korteri välja ehitas, olisee täitsa tühi ning nad panid kuulutuse, et inimesed oma mittevajaliku kraami siia tooksid. Kõik meie mööbel on nii saadud, kapid, diivanid, riiulid. Ei tea, kas ahi ja pesumasin kah. Ja toidunõud kah annetatud. Nüüd saan aru, miks absoluutselt kõik pannid nii risud on, teflon kõigil maas, võtab toitu kinni. Ja külmikuid on meil veel 3 tk. Ja tundub, et arvuti kah vist annetatud, sest ikka suht risu teine.

Ja siis raamatupoes oli jube kenasid kinkeraamatuid, kus megakenad pildid ja targad laused kirjanikelt ja niisma erinevatelt rahavstelt juures. Saksa keeles muidugi, aga tundus, et on sellised targad ja ilusad ütlemised. Aga pildid olid küll fantasilised, uskumatu, et sellised kenad kohad on olemas.

Siis tahaks veel omale mõnda liikumiskursust otsida ja teatrisse kah jõuda. See nädal on kunstifabrikus Bimbotown - mingi performance, kus kasutatakse liikuvaid objekte ja muusikat. Vaatasin, pilet oli 11 euri. Silvia soovitas minna, kuna Bimbotown pannakse rahapuudusel kinni, viimased perfonksid veel. Ute jälle ütles, et tema jaoks liiga, talle ei meeldi selline kunst.

Homme lähme Anetiga hommikul ühte tema keskustest. Plaanime koos lastele Haloweeniprogrammi teha. Peame tema bossiga plaane arutama. Aga ma tahaks ehitada lastele tokkidest ja nt prügikottidest labürindi sinna kunstiaeda ja siis pimedas nad sinna sisse lasta. Siis plaanime veel kas maske valmistada või kõrvitsaid lõikuda ja vampiirijutte lugeda. Aga plaanid veel üsna rohelised, sest alles nüüd selgus, et saame seda teha, kuna minu vabatahtliku seminar alles 19-30 nov Weimaris.