Päev täis päikest

Ega tänane Leipzigi ilm Sitsiilale palju alla ei jäänud. Käisin ringi lühikese seeliku, topi ja sandaalidega. Paar tundi veetsime Konradiga kunstiaias, kus iga esmaspäev keegi meie keskuse inimestest peaks lastele midagi organiseerima. Aga täna polnud üldse lapsi, kolm põhikundet vastasmajast korra tulid, aga siis kutsus nende ema neid sööma. Nii, me siis proovisime ise oma aega sisustada. Koperdasime koturnidega ringi ja mina punusin kaks pärga, ühe Konradi jaoks, kes lubas seda õhtul Tomi proovis trumme mängides demonstreerida.

Ning lisaks niisama kena ilma nautimisele, üritasime kunstiaias olevat lava käepäraste vahenditega mõõta, lõpuks jäime lõnga juurde, mille pärast keskuses joonlauaga ära mõõtsin.

Aga terve meie kesuse aed on lendlevaid õunapuuõisi täis nagu see lumi, mida talvel pole tuleks aprillis maha. Muru on margariitadest valge ning õitsvate sirelite alune on meelespeadest sinine.
Ka pajuvitstest onnike, mida külma vihmase ilmaga vahetult enne Itaaliasse minekut aedniku juhendusel kohendasime, näitab, et meie töö on vilja kandnud ning vast ka uued maase torgatud pajuoksad hakkavad juuri alla võtma.