stüümides meie keskusesse kunstiringi. Üldiselt pidavat karneval homme olema, aga Leipzigi linn tegi täna suure karnevali, mida minu saksa keele õpetaja viimases tunnis üheskoos vaatma kutsus. Kutsusin Anette, Cristina ja Sicilie' kaasa ning läksimegi. Meie keelegrupist polnud kedagi, ainult Intensiiv II, tuletan meelde, e mina lõpetasin alles Intensiiv I, samas kui me viimane tund Intensiiv II koos filmi vaatsin, sain aru, et mõned seal jagavad asjast ikka hulga vähem kui mina. Aga enamus muidugi ikka räägivad juba hästi.
Aga kohtumiskohta minnes leidsin murulapilt margariitad õitsemas. Päev oli päikeseline aga külm.
Karneval kujutas ennast kesklinnas tehtavat rongkäiku. Nii mõnedki täiskasvanud ja palju lapsi oli end samuti vähem või rohkem ära kostümeerinud. Ronkäik toimus suurtel autodel, bussidel, traktoritel ning nende poolt veetavatel mitmel moel dekoreeritud kärudel. Rahva hulka visati komme, õunu, lilli, mõnes kärus jagati õllet ja hõõgveini. Algul nägin, kuidas emad oma lastele vahetult enne rongkäigu kohalejõumist kotte jagavad. Selliseid ostukotte. Mõtlesin veel et, mis nad loodavad need kotid kommidest täis saada. Kui saksa õpetaja rääkis, et visatakse komme rahva hulka, mõtlesin, et nii mõned visatakse. Reaalsuses aga võiski soovi korral kotid kommidest täis saada. Mõned isegi ulatasid oma tühjad kotid mõne paraadi
l oleva auto kastis seisva kostü
meeritud tegelase kätte ja too täitis koti kommidega. Enamus inimesi aga jooksis kähku kähku maast komme korjama, kui mõni tegelane auto kastist peotäie komme rahva hulka viskas. Enamasti oli tegu lutsukatega, mõnikord harva pulgakommide või šokolaadiga. Anette ja Cristina jooksid nagu lapsed kommide järgi. Mina kah vahetevahel ronisin oma puki otsas all
a komme maast korjama. Anette käis isegi õlle järgi. Rahva hulka visati ja tulistati kahuritest pisikest paberipuru. Lõpuks oli kogu tänav pisikesi paberitükke täis. Komme tuli paberisodi hulgast otsida.
Kurb oli aga see, et ma ei saanud ühtegi lilleõit, ei viitsinud ise kah väga võitlema hakata. Hiljem paraadi lõppedes koju minnes nägin ühe naise käes asaleapotti. Nüüd pilte arvutisse laadides märkasin selliseid asaleapotte ühe autokasti küljes, ju siis jagasid ka need lõpuks ära. Aga muidu vahelehõikena, lilled on siin odavad. Supermarketitest saab 10. pundi tulpe vähem kui 1.5 euri eest. Seega Eestis saaks s
elle raha eest vaid kaks tulpi.Panin tähele, et vahel mõni väiksem laps ise kommidest nii väga ei hoolindki, talle topiti neid niisama armas olemise eest kätte, kommid aga lendasid emme suurde plastikaatkotti. Emme seevastu oli aga väga agar kommide eest võitleja. Vähe suuremad lapsed käisid aga nagu almusepalujad paraadiautode kastide juures komme luni
mas.Enamus paraadiautode kastides olevaid inime nesi olid vanaisad või õllelaksu all pereisad. Poolpaljaste tagumikega paraadseelikutes neiukesed marssisid paraadautode vahel. Mõne neiukese kintsukesed ei olnud küll sellises pikkuses seeliku jaoks kõige sobilikumad.
Siin pildil on Anette oma õlle kätte saanud. Sinises jopes on Cristina (vabatahtlik Itaaliast), punase boaga on mu saksa keele õpetaja.
No comments:
Post a Comment