Mõtlesime, et jalutame siis põllul ringi, äkki avaneb mõn
i hea vaade. Teist korda liftijaamast tühade kätega lahkuda oleks ju eriti nõme. Ronisime üle aedade ja kohasime üht meest, kes saksa keelt rääkis, ta viis meid oma džiibiga üle põldude ja kraavide järgmisse külla.
Mõtlesime, et kui me siia juba tulnud oleme, võtame kohaliku bussi ja vaatame, kuhu see sõidab. Tegime tiiru mägikülade vahel ja pimedas saabusime linna. Alessandro küsis ühelt bussis olnud naiselt teed ja selle asemel, et meid juhatada, sõidutas ta mees meid Alessandro hosti ukse ette. Külastasime kohalikku poodi, millel oli päris hea veinivalik.
Liitusin õhtusöögiga - pasta loomulikult.
Alessandro ei viitsinud linna tulla, meie Sylviaga tahtsime Couchurfingu Halloweeni pidu kaema minna, kuid kui me pärast südaööd baari jõudsime, ei olnud seal ühtegi couchsurferit. Kuna meil polnud infi ülejäänud erasmuslaste kohta, lõpetasme oma õhtu candle-baris, mis oli juba täis wasted inimesi, seega rääkisime omavahel.
Tahtsime homme, seega juba täna, Belgradi hääletada, kuid kuna jäime omale hosti leidmisega hiljaks ja ei leidnud kedagi kindlat, otsustasime selle tripi järgmisse nädalasse lükata.
Eks näeb, mis nädalavahetus toob, üks plaan on Rhodopi mägesid külastada,tahaks sealseid väikeseid külasid näha.
No comments:
Post a Comment